Tutvustus...
Tere olen Kim Conzales.Olen 15 aastane ja elan Californias.
1 peatükk.
Ma ärkasin hommikul kell 7 ja valmistusin kooli minekuks.Ema üritas ikka ja jälle mulle pähe mahutada et kui ma hakkan ise tegelema laulmise või tantsimise, kui tahan siis isegi modellinduse või näitlemisega, siis ma ei ole enam lihtsalt rikkurite tütar vaid siis ma teenin ise raha ja saan tegeleda millegiga mis on mulle armas ja mis mulle meeldib.Ma ütlesin ei.Kuna ma ei jõudnud emaga eriti lobiseda siis neelasid alla viimase tüki oma võileivast ja läksin kooli.Üks minu klassi kaaslane tuli oma läpakaga minu poole ja ootasin teda.Ta näitas mulle pilte ja videosid.Ma jooksin koolist otse koju ja oma tuppa.Keerasin ukse lukku ja hakkasid asju pakkima.Mul plaan oli kindel ma ei suuda uksuda et mu vanemad mulle nii tegid.Ma vihkasin neid.Ma loopisin oma asju ja viskasin isegi oma läpaka vastu seina puruks.Mobla lülitasin välja aga võtsin kaasa.Rahakoti jätsin samuti koju.Võtsin ainult veidi raha, lükkasin pükste tasku põhja.Ma võtsin oma selja koti ja lahkusin akna kaudu.Üritasin minna vaikselt et keegi ei kuuleks.Ma teadsin et ema ja isa on tööl aga teener on kodus, kui ta just pole poodi läinud aga ma arvasin et on.Hüppasin, väänasin jala välja.Väga valus oli ja oigasin tükk aega valust.Ma pidin jooksma, olenematta sellest valust mida tundsin hetkel nii füüsiliselt kui ka vaimselt.Ma hakkan nagu nii oma teenrit igatsema.Nutsin ja siiski üritasin joosta.Jalg tegi iga natukese aja tagant valu.Ma teadsin et niimoodi ma jätkata ei saa ja kui ma olin kodust võimalikult kaugel, läksin esimese bussi peatuse juurde ja ootasin bussi.Siiamaani oigasin valust.Varsti tuli buss ja ma sõitsin Californiast eemale.Ma ei teadnudki kus ma lõpuks olin aga ma läksin minigsse suurde keskusesse ja otsisin ülesse wc.Ma tahtsin oma jala kinni siduda, haiglasse minek oleks liiga riskantne.Võtsin kotist oma suvalise t-särgi ja mässisin selle jala ümber.Pärast tõmbasin püksi ääre peale ja ei olnud arugi saada et midagi seal all oleks.Valus oli ikka aga ma ei tahtnud ja ei saanud haiglasse minna.
Veetsin öid parkides ja seal kuhu juhtusin.Ei olnud just kõige mugavam aga parem ikka kui oma eraelust ära öelda vb kui saan siis lendan kuskile mujale riiki aga ma olen nii määrdunud et kes ikka sellist räpa kolli endale lennukisse tahab.
Ma igatsesin ikka teenjat.Otsisin ühe telefoni automaadi ja tegin kõne koju.See ponud just kõige suurem kõne.Ma lihtsalt helistasin ja kuulsin oma ema nuttu ja isa teda lohutamas.Ma sain aru et asi oli minus, mind ei huvitanud see, ma läksin ikkagi lennujaama ja tegin elu suurima vea.Ma ostsin pileti Eestisse ja tegin enne lennukisse minekut ennast nii palju korda kui sain.
Ootasin lennujaamas 2 tundi ja varsti olingi lennukis.Istusin ühe daami ja mingi noormehe kõrval.Naine oli välimuse järgi arvestades rikkas ja ma nägin tema näost et talle ei meeldinud minu kõrval.Poisi näos ei olnud ühtegi märki et talle ei meeldi midagi.Ma istusin ja jäin varsti magama.Ärkasin mingi valju naise hääle peale ja sain aru et hakkame maanduma.Olin ikka veel väsinud ja lennukis oli mõnus.Ma pidin siiski turvavöö kinnitama ja kui leenuk maandus pidin maha minema.Sama noormees pakkus oma abi ja ma võtsin tema abi vastu.Ta lubas mul ennast tema korteris korda teha, ma ei tea küll miks,ta on ju ikkagi täiesti võõras aga kuna ma tundsin ennast väga halvasti mustana siis otsustasin tema abi kasuks.Hea et maailmas häid inimesi ka on.Ma sain täna lennukis aru milline jobu ma siiamaani olen olnud.Ma olen kõiki kodutuid vaadanud alati põlastava pilguga ja mõelnud et selliseid pole minuga ühte maailma vaja.Lõpetasin pesemise ja kuna olin enne kodust plehku panekut kotti mõned puhtad riided pannud siis tõmbasin need selga ja teised viskasin pesumasinasse mis tema vannitoa nurgas seisis.Ma astusin tema vanni toast välja ja tänasin teda abi eest.Ta ütles et kui ma tahan siis ma võin ööbida tema hotellis.Ta rääkis mulle et tal on hotell mida ta peab koos oma naisega.See oli armas temast aga ma teadsin et ma ei saa lubada endale sellist luksust kuna raha niigi napib ja kui saangi pangas vahetatud siis pean selle eest süüa ostma.Ma ütlesin talle sama mida mõtlesin ja ta hakkas selle peale naerma.
"Mis siin nii naljakat, su arust on.Minu arust ei ole naljakas naerda inimese üle kellel raha napib ja kes peab kuuse all magama!" ütlesin talle ja ta lõpetas naermise.
"Sa ei pea mulle midagi maksma.See on hotelli kulul, kui sa ei taha võlgu jääda siis ma võin sulle hotellis tööd anda ja võtaksin mingi osa su palgast maha." vastas ta ja mulle tundus kasvõi korraks et see mees on geenius.
"Olgu ma olen nii nõus aga mida ma teha saan?!" küsisin.
"Noh tegelikult oleks vaja toatüdrukut ja kui sa hästi oma tööd teed siis sul on võimalik võita 10% osakutest.Me naisega mõtlesime et võiks teha võistluse ja vaadata kui väga keegi seda tööd armastab."ütles ta ja ma vastasin olgu.Suurt muud ei rääkinudki ja me läksime hotelli.See oli mega uhke just selline kus ööbikisid filmistaarid ja sellised tüübid.Ma vaatasin hotelli suu lahti ja läksin sisse.Mike (see sama noormees kes mind aitas) tutvustas mind oma naisele Isabellele ja siis nad näitasid mulle kus ma ööbima hakkan, kus ma süüa saan ja kus tööle.
Terve ülejäänud päeva veetsin hotelli toas.Pesin ennast, lugesin raamatut mille hotelli lähedalt raamatukogust laenutasin, vaatasin telerit ja vahepeal pikutasin.Järgmise päeva hommiul käisin söömas ja hakkasin tööle.
Möödub 2 kuud.Ma olen olnud kokkuhoidlik.Mul on pangakontol umbes 20 000.Ma saingi 10% hotelli osakutest endale ja mingis mõttes on see hotell mulle koduks saanud.Homme sõidan rootsi.Kuna olen nüüd 2 kuud palju töötanud otsustasin teha reisi rootsi.Kõik kõige kallim.Hommiku söögid, õhtusöögid, aknaga kajut.See oli suht suur 4 inimese oma.Mis siis et üksi
lähen aga ikkagi.Pakkisin veel viimaseid asju.Olin vahepeal mõned riided ja asjad juurde ostnud kuna vahepeal olid jahedamad ilmad.
Kui asjad pakitud sain, läksin alla esimesele korrusele sööma ja siis magama.
2 peatükk.RootsiHommik...
Võtsin kõik oma asjad ja sõitsin taksoga sadamasse.Sinna jõudsin tund aega varem, ostsin pileti ära ja läksin ootama, et laeva saada.Tund möödus aeglaselt aga varsti olingi laeva peal.Otsisin oma kajuti ülesse ja viisin asjad sinna.Õnneks ei olnud kajutisse saamine keeruline see oli suhteliselt treppide ja liftide lähedal.Kui asjad viidud sain, sättisin oma asjad nii et mul oleks lihtsam.Vahetasin ka teksad ja pusa, kleidi ja kontsade vastu.Läksin karaookesse.Ma rohkem kuulasin,ma nägin seal ka ühte
minu vanust tüdrukut, ja ta laulis väga hästi.Ma sain temaga isegi jutule.Ta rääkis samuti inglise keelt ja ütles et tuli eestisse Californiast.Ma suht ehmastasin et ma tulin ka sealt aga varsti see
ununes.
Sain tuttavaks ka mingisuguste venkudega.Päris ägedad olid.Kuna üks poiss oli juba 18 täis siis ta ostis poest kasti siidrit ja läksime neid nende kajutisse jooma.Olin lõpuks nii täis et jäin tüüpide kajuti põrandale magama.Hommikul ärgates olin voodisse tõstetud ja kajut oli tühi.Ma hakkasin just ära minema kui vetsust astus välja üks venku tüüp.Ta ütles et teised läksid sööma ja et ta ootas minu ärkamist.Läksime koos sööma.Ma võtsin keedu mune, munaputru, lihapalle, salatit ja joogiks võtsin apelsini mahla.Istusin poistega ühes lauas, sõime ja rääkisime.Nad pakkusid et ma võiks nendega koos linna peal ringi käia ja ma nõustusin.Üksi on igav nagu nii.Kuna nemad olid autoga siis läksimegi sellega.Asjad jäid laeva kuna me läheme sama laevaga tagasi.Saime vanalinnas mega palju nalja.Me ostsime jäätist endale ja siis läksime inimesi taga ajama ja pakkusime kõigile, üks tüdruk tahtis vastu võtta aga ta ema tiris ta eemale.Noh sellised need emad juba ükskord on.
Siis ostsime vahvlit ja sõime neid.Ostsin ka paar suveniiri Mike'le ja tema naisele Isabellele.Varsti sai aga aeg läbi ja pidime sadamasse tagasi sõitma hakkama.
Laevas läksin kajutisse ja vahetasin riided ära.Läksin koos venkudega karaoket vaatama.See vist oli kuskil 5-6 dekil.Ma laulsin ka kuna poisid ütlesid et ma läheks.Hakkasin vaikselt kahetsema et neile kajutis laulsin.Kui ma lauldud sain, istusin poiste juurde tagasi ja vaatasime teisi.Hiljem kui karaoke läbi sai läksime diskole.Seal sai tantsitud igasugustega.Disko lõppes kuskil kella 2 ajal öösel ja siis läksin oma kajutisse.Poiste kajut oli minu kajuti kõrval ja me käisime koguaeg rääkimas üksteisega.Umbes kella 3 ajal jäin magama.Ärkasin hirmsa kõikumise peale.Laev kõikus ja ma kukkusin narist alla.Tuigerdasin siis poiste kajuti juurde ja koputasin, nad tegid ukse lahti ja tuigerdasid kajutist välja.Inimesed hakkasid paanikasse sattuma ja tormasid ringi.Ma läksin liftiga alla 6 dekile ja ma nägin et poes olid kõik asjad kummuli läinud, toidud ja joogid olid igalpool laiali, riiulid olid ümber läinud.Ma läksin trepist ülesse ja nägin palju inimesi kes olid viga saanud.Mõned isegi surnud.Ma otsisin poisid ülesse ja me läksime pääste veste otsima.Kõik trepid olid inimesi täis.Kõik üritasid pääseda ja trügisid elu eest.Jube oli vaadata kuidas emad oma lastega kuskil nurgas istusid ja olid juba alla andnud.
Ma ei suutnud uskuda et see just nüüd juhtub.Inimesed olid surnud, mõned piinlesid kuna neist oli üle trambtud või nad olid kukkunud.
Ma lendasin pikali kuna suur laine lükkas laeva ja laev kõikus selle peale tugevasti.Ka poisid kes muga kaasas olid, kukkusid ja üks lõi pea tugevasti ära.Ma tahtsin aidata aga ta kaotas teadvuse.Ma ei suutnud enam edasi minna ja ostida, ma kukkusin kokku ja kõik läks mustaks.
Ma ärkasin kellegi süles.Kõik oli kottpime, ainult vähene valgus mis kuult paistis.See oli üks vene poistest (Dav) kes mind hoidis.
Ta pani mu maha ja ulatas mulle pääste vesti.Me olime väljas dekil ja vett pritsis igale
poole.Ma olin läbimärg.
"Dav mis toimub?" küsisin ma nii valjusti kui jaksasin.
"Laev hakkab uppuma, suur torm on ja kui see nii jätkub siis laev võib kummuli minna."vastas ta.Tema näos oli šokk ja kurbus, ma teadsin et midagi oli valesti.Ta vend oli nagu ma aru sain see sama kes enne kukkus ja pea ära lõi.Ma kallistasin Davi ja sättisin veel enda pääste vesti.
"Lähme sisse!" karjusin ma.
"Me ei saa, nad üritavad pääste paati inimesi mahutada, ma arvan et sa saad peale, kui sa kohe lähed." ütles ta ja lükkas mind veidi et ma läheksin.
"Kas sa ei tule!?!"küsisin.
"Ei ma ei saa, ainult naised ja lapsed."vastas ta.Ma jooksin laeva tagasi mind ei huvitanud mitte miski.Ma teadsin et 7 dekil oli naine koos oma lastega ja ma pidin nad paati saama.Lõpuks ma leidin nad, ma aitasin nad välja dekile ja sättisin nad paati.Siis lastigi esimene paat alla.Laev kõikus jälle kuid seekord liiga tugevasti.Laev oli ümber kukkumise äärel kuid viimasel hetkel, siiski jäi seisma.Ma leidsin ka venkud ülesse.Nad seisid ikka veel väli dekil ja ilmselt ootasid kuni laev ümber läheb.Ma läksin nendeni ja küsisin mis saab.
"Midagi ei saa, ilmselt siin me kõik suremegi." vastas ta ilma igasuguse emotsioonita.
"Lähme laeva, mul tuli mõte." ütlesin ja juba ma tirisin nad endaga 7 dekile kaasa.Ma läksin oma kajutisse ja võtsin sealt kõik soojad asjad.Endale panin selga veel paksu jope ja salli.Teistele andsin ka veel riideid mis mul olid, ümber.Me jooksime nüüd juba kiiresti välidekile ja
tundsime suurt tuule hoogu ja lainet mis laeva ümber ajas.Nüüd ongi lõpp, vist.mõtlesin ma ja me kukkusime merre.Järgmisel hetkel olime jää külmas vees, ja Davil tekkisid krambid.
Ma ei osanud midagi teha ja üritasin teda lihtsalt pinnal hoida.Tirisin ka salli endalt kaelast ära ja sidusin selle talle ümber.See meenutas mulle natuke "Titanicut".Mul hakkas külm, väga külm ja ma ei jaksanud enam võidelda külma vee vastu.Lõpuks lihtsalt läks kõik mustaks...
Järgmise päeva hommikul ärgates ei olnud ma kuskil mujal kui merel, ainult et mingis pääste paadi moodi asjas.Mul oli kohutavalt külm, mis siis et mul oli ümber 3 fliistekki ja kabuuts oli peas et peal külm ei hakkaks.Paadis olime mina ja venkud, ma imestasin et Davi vend siin oli aga kuna mul oli külm ja ma olin väsinud siis ma ei hakkanud pingutama.Minu ees istusid mingid ujumis ülikondades mehed kes aerutasid.Mina istusin Davi kõrval.Meie peade kohale lendas helikopter mis lasi redeli alla et me saaks kopterisse ronida.Mind aitas üks päästajtest kuna ma ei olnud võimeline ennast ise üle tõmmata.Minu järgi tulid ka poisid ja siis olimegi soojas kopteris.Vähemalt minu jaoks tundus seal soe.
Kopter viis meid ühele suurele laevale mis oli häda signaalide peale kohale tulnud.Siis mindi veel abistama neid kes hädas olid...
Lõpuks istusin koos venkudega soojas kajutis, ja rääkisime juttu.Ma polnud küll šokist veel üle saanud aga mul oleks nagu kivi südamelt langenud.See oli jube öö ja lõpuks sai see läbi.Sellest hakkavad ilmselt kõik ajalehed
ja uudiste saated üle maailma pasundama.Ma juba kujutasin ette, neid
artikleid ja inimesi kes ootavad reisi nimekirju ja kes ellu jäid.Kui meid
Tallinna sadamas maha pandi oli seal väga palju rahvast.Igasugused
ajakirjanikud ja inimesed kelle tuttavad seal laevas olid olnud.
Kohal oli ka politsei ja kiirabi.Kiirabi ma ei tea miks kuna minu teada oli laevas haigla ja seal said terveks ka need kellel oli hullemini läinud.
Üks politseinik tuli küsitlema ja ma ei tea miks aga ta vaatas mind väga
uuriva pilguga, kuid lõpuks jättis järele.Ma läksin koos venkudega sinna
hotelli kus Mike ja Isabelle olid.Kui nad kuulsid mis juhtus, nad pidid
rabanduse saama.Isabelle tuli kohe kallistama ja Mike ka.
"Ma ostsin teile suveniirid ka aga need läksid koos laevaga põhja."ütlesin
ma.
"Issand kui tore et suga kõik korras on, issand jumal küll." nad rääkisid
terve päeva nii.Isegi töötajad tulid ütlema et see oli jube sündmus ja et
mul on ikka kohutavalt vedanud.Ma nägin et internetis olid kõik nimekirjad
üleval , nendest kes laeval olid.Nüüd kus reis läbi sai, oli mul kahju et
Dav ja tema sõbrad tagasi venemaale pidid minema.
"Kahju et te lahkuma peate!" ütlesin neile ja kallistasin kõiki.
"Me ei pea lahkuma, kusjuures me mõtlesime eestisse mõneks ajaks jääda ja
siis vaatame edasi mida teeme!" vastasid nemad ja me läksime sööma.
Kui söödud, läksin oma hotelli tuppa ja pesin ära.Siis helistasin Dav'le
ja me läksime koos öö klubisse.Mulle hakkas Dav iga korraga kui ma teda
nägin aina rohkem meeldima, kuid see õhtu oli liiga pöörane.
Ma tantsisin kõigiga kes ette juhtusid ja ma nägi Davi(hääldatakse Deiv'i)
pilgus armukadedust.Kuna ma juua ei tohtinud siis olin kaine ja tulime
enne keskööd tagasi.Ei tahtnud kauaks jääda.Dav oli ikka endast väljas
sest ma tantsisin igasuguste võõrastega ja temaga mitte.
Dav magas koos oma vennaga teises hotelli toas, ja teised venkud oma ette
hotelli toas.
Kutsusin Davi küll enne magama minekut enda tuppa kuid ta tõi vabanduseks
et oli väsinud ja ei viitsi rääkida.Algul uskusin teda, kuna meil olid
rasked ajad, aga kuna tema pilgus oli liiga palju kahtlust siis hakkasin
arvama et ta oli kade.
Lõpuks jäin ise ka magama.
Hommik...
Läksin sööma.Dav vältis täielikult minu pilku kui nendega ühte lauda
istusin.Ma küll üritasin temaga rääkida kuid ta vastas ikka vaikselt, ma
ei tea, jah või ei.Selline suhtumine oli tal terve hommiku kuni lihtsalt
lõuna ajal kutsusin ta enda tuppa ja me rääkisime asjad selgeks.Ma meeldin
talle liiga palju ja ta ei tahtnud seda mulle öelda kuna arvas et varsti
lähme nagunii lahku, kui tema venemaale läheb.
"Me ei lähe lahku, isegi kui sa lähed vene maale, siis ma tulen kaasa.Mind
ei huvita.Lasen viisa teha ja värki.Kui ei saa siis mingit moodi lahendame
selle ikkagi."ütlesin talle lohutavalt ja me tegelesime oma asjadega edasi.
Ma pidin kella 2 minema Mike'i ja Isabellega äri kohtumisele.
Arutati hotelli sissetulekut ja muud sellist.Tagasi minnes läksid Mike ja
Isabelle ees minema kuna tahtsin enne veel poes käia.Kui kingapoodi
hakkasin minema, tuli minu juurde mingi mees ja üritas mult kotti ära
varastada.Mingi naine kes oli pealt näinud, helistas vaikselt politseisse
ja 5 minuti pärast olid nad juba kohal.Mind viidi kaasa, kuna varas jõudis
juba jooksu pista ja ma pidin meest kirjeldama.Kui ma kirjeldatud sain,
hakkasin juba lahkuma, kui üks politseinik tuli läpakaga minu juurde ja
näitas mulle seda laeva ja nimekirja.Seal olid ka mõned pildid ja
ilmselt mees oli mu ära tundnud.Ta ütles ka et ta teab kes ma olen.
Nüüd olin juba pabinas.Politseinik ütles et ta saadab mu kohe tagasi
Californiasse, mu vanemate juurde.
"Kas ma võin hotellist läbi käia.Mul on siiski juba oma töö ja elu?!"
küsisin ma.
"No olgu aga me viime teid sinna ja sealt ka lennujaama!" ütles politeinik.
Ma tahtsin nutta, ma ei tahtnud ju eestist lahkuda.See on nagu kodu mulle.
Me sõitsime hotelli ja ma otsisin kohe ülesse Mike'i ja Isabelle.
"Ma pean Californiasse tagasi minema!" ütlesin ma nuttes.
"Miks, ma ei saa aru!?" küsis Isabelle.
"Sest, mingi politseinik sai aru kes ma olen ja nüüd ta tahab mind tagasi
Californiasse saata.Ma ei taha...minna..!" ütlesin nuttes.
"Aga mis nüüd saab, sul ju siin töökoht ja puha!?" küsis Mike.
"Ma ei tea, ma tulen siia kindlasti tagasi kui ma 18 täis saan,isegi kui
ma pean seal turvade eest ära jooksma.Ma tulen tagasi ja see on lubadus!"
ütlesin tõsiselt ja kallistasin neid.
Nüüd läksin Davi ja teiste juurde.
"Ma pean Californiasse tagasi minema!" ütlesin neile ja kallistasin kõiki.
"Miks, ma tulen kaasa!" ütles Dav.
"Sest polka sai aru kes ma olen ja nüüd ta tahab mind tagasi saata vanemate
juurde, ma ei tea kas sa saad tulla." vastasin talle.
"On tõbras, see pole tema asi ju, mida sa teed, ma ütlen sulle ma tulen
kaasa!"vastas ta ja me läksime oma asju pakkima.Kui kõik asjad koos olid
läksime hotelli ette ja polka viis meid lennujaama.Me ostsime piletid ära
ja läksime lennukisse.Me poleks ära saanud joosta kuna see polka oli seal
nii kaua kuni nägi et me juba piletid ära andnud olime ja lennukisse
läksime.
Californiasse tagasi minek, oli jube.Ma ei tahtnud seda.Mind ootab ees
midagi kohutavat.Dav küll teab sellest aga ma arvan et me kubki ei tahaks
et ma mingi paparatžode poolt piiratud koguaeg oleks.
California...
Jõudsime mu kunagise "kodu" juurde."Kim Conzales,tütreke kus sa oled olnud,
kuidas sa ellu jäid, see oli kohutav, ma kartsin et sind pole enam."karjus
Emma (mu ema nimi, aga ta ei ole mingi ema enam mulle).
"Emma Conzales, ma ei ole sulle mingi tütreke.Ma tulin siia ainult selle
pärast et üks loll polka leidis mind ülesse ja mind siia pärakasse tagasi
saatis.Ma lahkun siit kohe kui ma 18 täis saan ja õnneks on sinna ainult 2
aastat veel.See siin on Dav.Tema hakkab siin majas elama, kui sa tahad
et ka mina siin elaksin.Kui tema siin ei ela, lähen ka mina siit ära.Ja sina
ära kutsu mind oma tütreks.Vaata mida sa tegid.Sa kasutasid ära teenjat
kuna sa teadsid et kui talle raha pakutakse siis ta võtab selle vastu.Sa
lasid tal minust pilte teha ja filmida.Ma ei taha saada lauljaks.Enne oli
see lihtsalt minu hobi ja ma tegin seda sest ma tahtsin.Kui juhtus kohutav
tragöödia laevaga mille peal ma olin, ma kahtlen kas sa valasid kasvõi 1
pisaragi minu pärast."karjusin ma Emmale põlastavalt.
"Ära palun,ma tõesti, ma tahtsin et..." hakkas ta rääkima.
"Sa tahtsid et.. sina tõesti tahtsid aga sind ei huvitanud minu tahtmine
ja see mida mina teha tahtsin.Mul oli tõesti hea olla seal kus ma olin,
ja ma ei ütle sulle kus ma olin sest ma lähen sinna tagasi, kas sa tahad
või mitte.Ma ei taha sinusugust lollakat eite oma ellu.Vaata mida ma läbi
olen elanud.Sa oleksid juba ammu surnud olnud kui sa oleks minu asemel
seal laevas olnud.Ma tegin nii et pääste paadile saaks üks naine oma
lastega ja nad saidgi.Sina oleks lükkanud kasvõi vette need kes paati said.
Ma ei suuda uskuda et sa minu EMA olid.Uskumatu!"karjusin ma, mille
peale tuli ka isa õue.
"Sina tütarlaps ei räägi oma emaga sellisel toonil.Ma olin õnnelik et
sinuga kõik korras on.Mida sa räägid et me ei hooli sinust, muidugi me
hoolime sinust.Ta lihtsalt tahtis et sul oleks kindel tulevik." ütles isa vihaselt
ja kallistas Emmat.
"Tead mis eit vä?Ma helistasin koju.Keegi võttis vastu ja ma kuulsin nuttu
see oli vb ainult selle pärast et seal samas laevas oli viibinud sinu
kunagine poiss.Ma tean tema nime ja ta nimi oli ka surnute nimekirjas.Ma
lugesin sinu märkmikku kui ma väike olin ja ilmselt see oligi põhjus miks sa nutsid.Ma ei usu mitte ühtegi sõna mida sa kurat mulle ütled.Sa lihtsalt...
hoia minust ja Davist eemale."lõugasin ma.
Nüüd juba tundsin et Dav hoidis
mind Emmast eemale et ma talle kallale ei läheks.
Dav ei saanud küll aru mida me rääkisime aga ta sai ilmselt aru et me
karjusime ja ta nimi käis tekstist läbi.
Ma keerasin Emmale selja ja kallistasin Dav'i.Paar pisarat veeres mu näolt alla.Ta pühkis need ja me läksime mu kunagisest kodust eemale.Mu asjad jäid maja ette.Ma kuulsin ema hüüdeid ja ta lausa karjus läbi nutu.
No muidugi ta ei saa ju midagi muud teha.See on ju kõigile teada et tema "tütar" oleks peaaegu surma saanud.Ta pidi ju näitama et ta on haavatud et tema on nagu iga teine ema.Mingu kuradile.
Ma ei teadnudki kuhu me läksime.Me istusime lõpuks mingi poe juurde pinkidele ja saime osaliseks päris paljudele pilkudele.Natuke küll häiris aga las Emma Conzales kannatab, kui ta kannatab.
Ma hoidsin ikka veel Dav'ist kõvasti kinni ja me istusime ikka veel poe ees.Varsti läksime ka poodi sisse,kuna mul tuli šokolaadi isu.
Öösel kella 3-5 vahel läksime majja tagasi.Kui ma oma tuppa astusin nägin ma voodi peal magavat koera.
Hästi armas aga ma teadsin mida Emma sellega saavutada tahtis.See ei õnnestu tal.
magada ka ei lasta enam.Uuesti jäin suht kohe magama ja ärkasime lõpuks kell 5 õhtul.Kuna mul oli põhjust siis ma karjusin jälle Emma peale.
"Kurat võtaks kas sa üritad mind ära osta v?Mine sitale kuradi lits, eit.Mul on kahju väga kahju et ma siia perre sündisin.Ma jätan Chicki alles sest ta on armas ja ma ei taha teda kuhugile tagasi viima hakata.Aga sa ära arva et sa nii lihtsalt mind ära osta saad.Tema on loom ja teda ma ei viska prügikasti kui mulle ei meeldi."
karjusin ma ja lõhkusin asju.Dav oli šokis ja pärast seletasin talle ära mis toimus.Ma ei tea kas talle ei õpetatud siis venemaal inglise keelt, sest ta ei jaganud mitte midagi mida ma rääkisin.
Ta tahtis lahkuda kuna ta arvas et me ei peaks siin olema kui Emma juba hulluks läheb.
Ma panin kooli asjad kokku, kuna ma pole ammu koolis käinud ja sinna peaks ka vahest minema.
Me sõime ära ja kuna me ärkasime niigi kell 5 siis varsti pidime jälle magama minema.
Hommik...
Ma ärkasin äratus kella peale ja see ajas mind vihaseks ma ei viitsinud ärgata.Käisin pesus, panin kooli riided selga ja läksin kooli.Ma lasin Dav'il edasi magada.
Koolis nägin kõiki vanu sõpru.Nad vaatasid mind suu lahti ja käisid järgi et pärida kas oli jube kui laev ümber läks jne.Kõik olid nii vaimustuses, lõpuks mu närvid ei pidanud enam vastu.
"KURAT JÄÄGE VAIT, TEIE POLE SEDA JUBEDUST LÄBI ELANUD, TE VAADATE OTSA NAGU SEE OLEKS MINGI HULLULT ÄGE ASI , AGA SEE POLE.TE EI KUJUTA ETTE MIS TUNNE ON TEADA ET 10 MINUTI PÄRAST OLED SA JUBA SURNUD JA HULBID KUSKIL JÄÄKÜLMAS VEES.ME PIDIME HÜPPAMA LAEVALT ALLA, KUNA MUIDU OLEKS LAEV MEID ENDAGA KAASA VIINUD.OLI VÄHESEID KES SAID PÄÄSTEPAATIDESSE.TEIE EI NÄINUD NEID HIRMUNUD LAPSI JA TÄISKASVANUID.TEIE EI NÄINUD SURNUID KES SAID SURMA VEEL SIIS KUI MIDAGI POLNUD ÕIETI JUHTUNUD.PALJUD JÄID LIHVTI KINNI, KINDLASTI OLI NEID KES OLID KAJUTITES JA EI SAANUDKI ARU MIS TOIMUS.INIMESED SURID SEST KUI LAEV KUMMALEGI POOLE KALDU VAJUS SIIS LENDASID KÕIK ASJAD PURUKS KAASAARVATUD INIMESED.MUL LIHTSALT TOHUTULT VEDAS.KA ÜKS MU TUTTAV LÕI PEA ÄRA JA KAOTAS TEADVUSE.LÕPUKS SIISKI ÄRKAS JA SAI SEALT MINEMA,PRAEGU ON TA ELUS JA KINDLASTI TÄHISTAB PEREGA KUIDAS TAL VEDAS!!!!!!!!!!!!!!!!!!!"ma karjusin seda kõike,ma olin tohutul vihane.Ma helistasin Davile et ta tuleks kooli vastu mulle.Kui ta lõpuks jõudis olime me mõlemad tähelepanu keskmes ja kõik vaatasid.Mind ei huvitanud mida nad arvasid.Ma võtsin talt lihtsalt ümbert kinni ja me läksime koos minema.Ma nutsin jälle tohutult.Nad ei teadnud mis tunne see on.
Möödub 2 aastat...
Ma sain täna 18 aastaseks ja ma tõmban minema siit kuradi pärakast.Ma vihkasin seda nii väga et ma tahtsin maja põlema panna.Me pakkisime Dav'ga kõik asjad öösel ära.Chicki panin jalutus rihma otsa ja me lahkusime umbes kella 5 ajal hommikul.Me võtsime takso ja õnneks taksojuht oli nõus koera auto peale võtma.Me sõitsime lennu jaama, ja läksime esimese lennuga kohe eestisse.Sõit oli lõbus.Me saime Dav'iga megast palju nalja.Magasime ka muidugi vahepeal.Kui Tallinnasse jõudsime, võtsime jälle takso ja see viis meid hotelli.Me ei helistanud Mike'ile ja Isabelle'le ette sest tahtsime neid üllatada.
Me jooksime hotelli ja kallistasime kõik.Venkud olid tagasi läinud aga ma arvasin et meie Dav'iga jäämegi eestisse.Ma lubasin endale et ma ei lähe mitte kunagi Californiasse tagasi.
Ma sain kooli lõpetatud ja nüüd kavatsesin täielikult hotellile,Dav'ile, Chickile ja sõpradele pühenduda.
Hotellil läks väga hästi, sissetulek oli super.Paar esimest päeva olid küll töö rohkemad kuid ülejäänud päevad olid tavalised, ja vahepeal isegi igavad.
Dav töötab samuti hotellis ainult et ta on infoletis ja teenindab külalisi kui vaja.Me hoiame ikka kokku, ja tahame osta korteri, kuskile Tallinnasse.Me arutasime et see võiks olla kesklinnas, ilusa vaatega jne.
Kui tööpäev läbi sai, läksime Dav'iga oma hotelli tuppa, vahetasime riided ära ja läksime enne kella 7 veel sööma.Peale seda magama.Järgmine päev oli hotell kinni kuna seal oli mingi probleem kanalisatsiooni torude või millegi niisugusega ja külastejad saadeti teise hotelli nii kauaks kuni korda tehakse.
Mina istusin Dav'iga hotelli toas ja otsisime korterit endale.Lõpuks leidsime ühe ilusa ja saatsime kirja et oleme huvitatud, siis läks Dav'i Chickiga õue kuna Chick hakkas hirmsasti haukuma.
Korter siis...
Minu ja Dav'i arvates oli see nendest korteritest mida me vaatasime kõige ilusam, aga noh kõigil on erinev maitse.
Järgmine hommik...
Korteri omanik oli mulle juba kirja vastu saatnud, ja ta ütles et kui raha on üle kantud siis tema pärast võib kasvõi kohe sisse kolida.Ma saatsin talle kirja vastu..
Tere, ma lugesin teie kirja ja me saadame raha teie kontole.Kas te saaksite öelda enda konto numbri?Meile meeldis korter väga, ja me sooviksime enne ostu veel vaatama tulla, kas teile sobib nii?!
Möödus vist umbes 3 tundi ja kiri tuli vastu.
Tere, olgu siis nii, minu panga konto numbri ma annan siis kui te tulete vaatama.Ma arvasin kohe et tahate enne vaatama tulla ja tulge kasvõi kohe kui tahate.Ma olen ise korteris terve päeva ja te võite tulla üks kõik millal.
Kirjutas ta.
Ma pidasin Dav'iga natuke nõu ja me läksime vaatama.Korter oli palju ilusam kui piltidel, ainult et nüüd ta on mööbli ära vedanud ja me peame Dav'iga kõigepealt uue mööbli ostma.Korteri omanik müüs oma korteri ära sest ta elab seal üksi ja see on tema jaoks liiga suur.Ta andis ka oma panga konto numbri ja kui me hotelli läksime siis saatsime kohe raha ära.
Tere, ma sain teie raha kätte ja kui te kohe siia tulete siis saate võtmed ja korteri dokumendid.Ma olen hetkel veel korteris aga kuna see on nüüd teie oma siis lahkun ja lähen oma uude ja pisiksemasse korterisse.
Kirjutas ta.Me läksime kohe sinna ja saime kõik korteri dokumendid, võtmed jms.Ta enne veel rääkis kõik üle.
"Seal hoovi nurgas on teie korterile kuuluv kuur, see ei ole just kõige suurem aga ülejäänud kola saate sinna panna.Igal korteril on selline.Siis kui te auto kavatsete osta siis korteri kõrval parklas on teie parkimis koht.Muidu kui tuleb külalisi siis saab parkida siit 1 maja edasi.Seal on lihtsalt selline parkla ja seal ei ole kellegil oma kohta.Siis signalisatsioon, käib siit, näete siit tõmmake see klapp lahti ja sisestage kood ****.See on maja dokumentide juures kirjas, kui meelest ära peaks minema.Siis vajutage seda rohelist nuppu ja kui te ukse lukku panete siis on see valmis karjumiseks, kui vargad tulevad.See ei ole muidugi võimalik sest majal on video valve igas koridoris.Trepikoda käib lukus ja igal korteri elanikul on see.Ma panin selle võtmekimbu külge kus on ka teie korteri võti."ütles ta.
"Olgu, me nüüd läheme, me tellime endale mööbli auto ja läheme mööblit ostma.Ma arvan et enamiku mööblist ostame juba täna ja siis saame täna siin ööbida."ütlesin ma ja ta andis võtme minu kätte.Omanik läks ise ka mińema ja nüüd oli korter täiesti minu ja Dav'i oma.
Me läksime kohe mööbli poodi ja asusime mööblit ostma.
Ostsime ühe suure voodi, ja ühe väiksema kuna meil on 3 magamistuba ja ühte tuleb külaliste tuba.Siis ostsime, arvuti laua, mitu riide kappi, köögi mööbli kuhu kuulusid, laud, kapid ja toolid, siis ostsime teleka kapi mille peale nagu nimi ütleb läheb teler, siis ostsime nurk diivani sellise valget värvi ja hästi pehme, mõned asjad veel ja siis läksime elektroonika poodi.Sealt ostsime külmkapi, pesumasina, arvuti,2 telerit, pliidi, mikrolaine ahju, 3 laualampi ja ühe lugemis lambi elutuppa, printeri(koopiamasinaga) ja kõlarid arvutile, mikseri ja saumikseri, saiaküpestaja, fritüüri ja veel vajalikke tarbeid.Eelviimasena läksime kodu sisustus kaubamajja, sealt ostsime tapeeti, palju palju tapeeti, siis värvi ja pintslid, liimi, 3 vaipa, jalamati, kardinad (kuna need mis korteris olid viidi enamik ära ja need mis jäid polnud ilusad), siis ruloo, mis tuleb magasmistubadesse ja veel mõned vajalikud asjad.Lõpuks läksime sellisesse rohkem pudi padi poodi.Sealt ostsime köögi nõud, pannid, pottid, kausid jms vajaliku kööki.Siis ostsime 3 vaasi,pildiraami, pliiatsi topsi ja pastakaid, kirja paberit, kalendri ja veel palju muud.Mööbli auto läks siis ära ja ise käisime ruttu toidu poes otsime pizzat ja cocat, ning läksime oma uude korterisse käske jagama.
Õhtul kella 10 olid asjad ära pandud ja me tegime pizza soojaks, sõime ära, käisime pesemas ja läksime magama.Chick ei tahtnud kohe üldse ära harjuda uue koduga kuid magama jäin siiski teades et kunagi ta siiski peab ära harjuma.
Hommik...
Ärkasin kell 9 ja läksin pesema, panin selga hele lilla veits lohvaka pluusi, musta värvi mõnest kohast veidi lõhki püksid, mustad kontsa kingad ja oma tume pruunid juuksed jätsin lahti.Võtsin oma käekoti ja läksin lähedal olevasse kaubamajja.Ostsin sealt võileiva jaoks mõned asjad, ja siis muud tarvilikku.
Kella 11 olin tagasi kodus.Dav'i oli juba üles ärganud ja ta oli teleka ees.Vaatas mingit vene filmi millest ma aru ei saanud.Siis tegime kohvi ja võileibu.Kui söödud saime, läksin rõdu peale suitsu tegema.Ma ei ole küll mingi ahel suitsetaja vaid suitsetan väga harva.Mõnikord isegi 1 korra nädalas.Kui oma muud hommikused tegevused tehtud sain, läksin hotelli.Mõtlesin et lähen vaatan kas seal kõik korras.
Hotellis oli soe vastu võtt Mike ja Isabelle poolt.Nad ütlesid et tööle saab hakata alles järgmisest nädalast, kuna nende torudega on ikka mingi tõsine jama.Vähemalt torumees oli nii öelnud.Ega ma kauaks sinna ei jäänudki.Siis läksin hoopis koju.Kuna Dav istus ikka teleka ees siis otsustasin arvutis käia.Tuli hull isu modelliks saada ja läksin internetti.Oli küll hull et kunagi olin täiega selle vastu aga vanemad on ise selles süüdi.Leidsin eesti kuulsaima modelli Carmen Kassi loodud agentuuri ja klõpsasin seda vaatama.
Baltic Models see tundus kõige parema agentuurina.Ma lasin Dav'il teha endast mõned pildid ja laadisin need kohe arvutisse.Ma saatsin sinna kõik andmed, möödud ja pildid.Varsti peaks ka vastus tulema.
Möödub 2 päeva...
Mulle tuli kiri.Nad tahavad mind sinna palgata modelliks.
Tere, me saime teie kirja kätte.Te olete väga sobiv.Pildid olid ilusad.Te olete väga fotogeeniline ja just seda meil vaja ongi.Astuge läbi meie agentuurist, kasvõi kohe, ma paneksin teile aja kirja kui nii sobib.Aadress on:kaarli pst 11-44
10119 Tallinn
Teie Baltic Models.
See kiri oli just see mida ma ootasin.Ma saatsin neile kirja tagasi.
Tere, mulle meeldiks jah kui te paneksite mulle aja, mul on aega küll ja ma võin tulla kasvõi kohe.Ma elan ise ka Tallinnas nii et sinna jõudmisega raskusi pole.
Kui kirja saadetud sain oli ainult vaja veidi oodata et nad saadaksid aja millal sinna pean minema.Mul oli jube hea meel ja läksin riideid valima endale.
Valisin
ja
Meiki ma eriti palju ei pannud, lihtsalt veidi ripsmedušši, huule läiget ja laovärvi.Juuksed jätsin jälle lahti ja siis läksingi Baltic Modelsitele ennast näitama.
Baltic Models...
"Tere, ma tulin siia töö asjus." rääksin ma lühidalt.
"Tere, kuidas teie nimi on?" küsis ta.
"Kim Conzales." vastasin ja uurisin seda ruumi kus olin.Nägin Karmen Kassi pilte, need olid väga ilusad.
"Mhmh, teil on aeg kinni pandud, tulge ma juhatan teid Karmen Kassi kabinetti." ütles ta ja ma järgnesin talle.Ilmselt mingi assistent.
Varsti jõudsimegi tema kabineti ukse juurde.Assistent jättis mu üksi ja ma koputasin Karmeni ukse peale.
"Tule sisse!" hüüdis ta.Ma tegin nii nagu ta ütles, esimese asjana, uuris ta mind ja siis noogutas.
"Istu palun." ütles ta.
"Ma nägin sinu pilte, sinus on modelli, seda ma ütlen, ja kuna täna oled sa esimest korda siis läheme teeme paar pilti alguseks." ütles ta ja tõusis.Ta juhatas mu mingi sugusesse ruumi, kus olid kõik kaamerad jms.Ta näitas mulle mõned poosid et teha mulle lihtsamaks pooserimist.Ma võtsin temast eeskuju ja proovisin midagi taolist teha kuid mitte päris sama.
"Just, nii väga hea, proovi rohkem kaamera poole vaadata, mkm mitte otse just nii ."kommenteeris ta koguaeg. Me tegime mingi 20 pilti, kuna ta ütles et need kõik on väga head.
Siis ta läks abilistega arutama ja mina läksin poodi.Ta ütles et saadab mulle vastuse, kas saan tööd või ei saa homseks.
Ostsin poest: hommiku söögi asju ja midagi mida lõunaks ja õhtuks teha, muidugi ka joogi.Suundusin oma asjadega kassasse.Ma pidin šoki saama, seal oli mega sarnane müüa.Ta oli täpselt nagu mu "ema".Kindluse mõttes vaatasin nime, aga see oli mingi Lia.Maksin asjad ära ja läksin koju.Dav juba ootas mind.Ta hetkel ei käi tööl kuna ta otsib praegu tööd .
"Tsau musi!" ütlesin Dav'ile ja tegin talle kalli.
"Tsau noh kuidas läks seal siis?!" küsis ta uudishimulikult.
"Kusjuures väga hästi, ma loodan et ma saan seal tööd!" ütlesin köögist ise samal ajal toiduasju kotist välja tõmmates."Kas sa Chickiga jalutamas käisid v?" küsisin talt kuna vaatasin et Chick seisab välis ukse juures.
"Jah alles natuke aega tagasi käisin, sa võid uuesti minna kui tahad!" ütles ta.Mehed!mõtlesin muiates.
"Ma lähen peale sööki ma arvan, kle sa viitsid talle juua ja süüa juurde panna v?" küsisin kuna paistis et tema nõud hakkavad jälle tühjaks saama.
"Olgu, olgu!" vastas ta ja tõusis diivanilt.Ma panin asjad külm kappi, vahetasin riided ära ja hakkasin lõunat meisterdama.Võtsin kõigepealt kartulid ja koorisin need ära,siis lõikasin viiludeks ja viskasin juba kuumaks läinud pannile.Puistasin veidi soola ja sibulat peale, ning lasin sellel veits praadida.Järgmisena, viskasin pihvid ahju ja siis alustasin salati tegemist.Sellega ei läinud ka kaua ja varsti oligi lõuna valmis.Kutsusin Dav'i sööma ja kui söödud sain, läksin Chickiga jalutama.
Möödub 4 aastat...
Kim sai endale modelli töö, ja teenib sellega palju palka.Dav sai tööd ehitajana ja töötab Tallinnast umbes 7 km eemal.Kim ja Dav said poja nimega Kevin.Chick on koduga nii harjunud et mujale ta minna ei tahakski.Hetkel Kim ei tööta kuna on lapse puhkusel.Kevin on alles 2 kuune.
Kim sai teada et tema emaga juhtus traagiline õnnetus ja sõitis teda vaatama, kui sellest kuulis.Ta leppis emaga ära kuid elab siiski eestis ja külastab ema tihti.Kõik tema California sõbrad on talle igal sünnipäeval ja jõulude ajal ikka helistanud.Ta kavatseb, nüüd minna Californiasse 1 kuuks, koos pisi poja ja mehega.
The End.























.jpg)